Esimeseks valikteemaks otsustasin võtta Jill D. Jenson ja Paul Treuer artikli Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. See on esimene artikel, mis mind on tõeliselt kõnetanud ja tekitanud väga vastandlike tundeid kõrgharidus süsteemile praeguses olukorras. Esiteks, olen täielikult nõus, et e-portfolio, kui neid kasutada eesmärgi päraselt, toetavad elukestvat õpet ja õpetavad inimesi ,,õppima”.
Artikli eesmärk on tutvustada, mis on e-porfooliod ja miks nad on kriitilise tähtsusega kõrghariduses.
Tänapäeva liikuvas globaliseeruvas maailmas on inimesed tihtipeale rändlevad ja uue informatsiooni otsingul. Meie maailma on koostöine ja meil peab olema oskus, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist. Jenson ja Treuer (2014) arvavad, et e-portfooliol omab vajaliku struktuur selle toetamiseks, kui õppijad oskavad seda eesmärgipäraselt kasutada. Lõpetajatel on suuremad eeldused elukestvaksõppeks, kui haridustöötajad õpetavad neid reguleerima oma õpikäitumist, dokumenteerima, kriitiliselt reflekteerima ja integreerima oma õppimist ning tegema koostööd.
Paul Treuer (1996) tutvustas algse e-portfoolio neli põhilist tunnust.
- Kasutaja on e-portfoolio omanik ja haldur (näiteks õpilane).
- E-portfooliot tuleb kasutada vastutustundlikult, jagades valikuliselt ja läbimõeldult digiteavet.
- E-portfoolio eesmärk on edendada kriitilise reflektioonis oskust.
- E-portfooliot tuleb kasutada elukestvaõppe edendamiseks.
Algne e-portfoolio konsept pidi olema tööriist, mis abistab õpilaste sügavamat õppimist avatud keskkonnas. Treuer mõistis kiiresti, et pelgalt tööriista tutvustamise ja selle väljatöötamise aluseks olevate põhimõtete määratlemine ei ole piisav. Tudengid ei suutnud jõuda sügavama õppetasemele.
Artikli uuringu tulemusel tuvastati viis põhilist õppimisoskust, mis nõuavad üha suuremat mõtlemist ja iseseisvust, et kasutada e-portfooliot kui õppevahendit, milleks see on mõeldud (Jenson ja Treuer, 2014).
- Kõige madalamal oskuste tasemel koguvad õpilased asjakohaseid dokumente, mis dokumenteerivad nende õppimist.
- Veidi kõrgemal tasemel toimub õppe teadvustamine ja sellise käitumise harjutamine, mis viib õppimiseni.
- Selle järgneval tasemele reflekteerin õpilane kriitiliselt Järgmisel kõrgemal tasemel, kontekstualiseerides oma õppimise tähendust ja tähtsust kehtestatud eesmärkide ja väärtussüsteemide seisukohalt.
- Veelgi kõrgemal tasandil integreerib õpilane oma õppimist, sünteesides oma kogemust ja kandes seda üle uutesse olukordadesse.
- Lõplikul tasemel teevad õpilased koostööd, tuginedes oma olemasolevatele teadmistele, rakendades neid koos teistega.
Kõige tähtsam märkamine, mida Jenson ja Treuer (2014) tõid välja on, et neid oskusi tuleb õpetada ja õppida kogu bakalaureuseõppe õppekava jooksul. Kuid see nõuab aega, vaeva ja kulutusi kõigilt osapooltelt.
Olen sellega väga nõus, sest sellised oskused on keerulised omandada ilma juhisteta. Samuti, tuleks alustada selliste oskuste baasi loomisega kindlasti varem, kui alles kõrghariduse esimesel aastal. Inimestel on palju lihtsam omandada oskusi, mida luuakse eelteadmiste peale. Raskem on õpetada omadusi, mis lähevad vastuollu eelnevalt õpitavaga ja tuleb aju ümber treenida.
E-portfoolio definitisoon Jenson ja Treuer (2014) silmis oleks:
The e-portfolio is a tool for documenting and managing one’s own learn- ing over a lifetime in ways that foster deep and continuous learning.
E-portfoolio on vahend oma õppimise dokumenteerimiseks ja haldamiseks kogu elu jooksul viisil, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist.
Nad mõistsid, et haridustöötajad peavad ümber hindama praegused teadmiste juhtimise tavad. Tudengid peavad ise võtma vastutuse oma õppimise eest, jälgides ja dokumenteerides enda teadmisi. Selle läbi oleks võimalik saavutada sügavamat õppimist ja lükata eemale pinnapealne teadmiste omandamine.
Aga, kuidas siis ikkagi seda tudengitele võimaldada ja kuidas suunata õpilasi ise vastutust võtma?
Artikli autorid defineerisid selleks 5 õpitegevust, mis toetavad tunengi arengut, et seda saavutada: kogumine, enesejuhtimine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö. Kõigi viie õpitegevuse omandamine annab tudengile võimaluse siseneda ükskõik, millisesse õpisituatsiooni. Õpitegevuste oskuste omandamine võib olla erinevatel tasemetel, erinevates õpisituatsioonides, kuid neid on parim viis omandada tsükliliselt, mitte lineaarselt (Jenson ja Treuer, 2014).
Jenson ja Treuer (2014) usuvad, et e-portfellide terviklik rakendamine peab saama kõrghariduse prioriteediks. Nende eesmärk peaks olema kõigile üliõpilastele teatavaks tehtud, iseseisva õppimise ootused peaksid olema ühemõttelised ja toetus õppeeesmärkide saavutamisele peaks olema pidev kogu ülikooliaja vältel. Kuid tõeline mõõte puu, e-portfooliote õnnestumisest, saab võimalikuks alles pärast ülikooli lõpetamist. Mil, lõpetajad kasutavad sellist õppimisstiili ka hilisemas elus.
Tunnen selle teema olulisust ja olen kogenud erinevate õpitegevuste mõju oma õppimises. Minule tutvustati 5 õpitegevusest 4 juba keskkoolis (kogumine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö). Kuid, samas ei sooritanud me seda täiesmahus e-portfoolio stiilis. Võin kindlalt öelda, et need oskused on abistanud mul enda õppimist suunata, ülikooli tasemel, paremini. Nende osaoskustega tehti suurt tööd ja alles ülikoolis õppides mõistsin nende kasu. Enesejuhtimise oskus on tuntavalt, minu nõrgem külg, sest tihti on see mõjutatud välisest motivatsioonist. Seda artiklit lugedes on, aga väga hea hinnata ka enda võimekust eri staadiumites. Seega, kui mõni osaoskus on nõrgem, siis tegelikult oled sa ikkagi paremas olukorras, kui keegi kellel puuduvad need oskused täielikult.
Liisa teekond informaatikaõpetajaks 