Valikteema: Personaliseeritud õpe

Teiseks valikteemaks otsustasin võtta Mavroudi, Giannakos ja  Krogstie (2018) artikli  Supporting adaptive learning pathways through the use of learning analytics: developments, challenges and future opportunities, Interactive Learning Environments. 

Mulle pakub just praeguses hetkes väga huvi idee ja reaalsus personaliseeritud õppest. Olen otsustanud muuta oma hetke töökohta ja kandideerisin tööle Area9 Rhapsode õpidisaineriks. Lugedes artiklit seostasin seda kandideerimis protsessiga. 

Artikel toob välja, et õpianalüüs ja personaliseeritud õpe on lahutamatult seotud, sest mõlemad edendavad tehnoloogiaga toetatud õppijakeskset haridust. Artikel uurib  nende  vastastik mõjule keskenduvad arengud. Samuti, rõhutatakse ebapiisavalt uuritud suundumusi, millel on suurem innovatsioonipotentsiaal.

Area9 kasutab ülevalt alla lähenemist. Mis on üles ehitatud küsimustele ja testidele, et evalueerida õppija eelteadmisi. Selle informatsiooni põhjal muudab õppeprogramm kursuse  ülesehitus ja restruktureerib selle personaalsemaks. Seda tehes ei ole kursus liiga rakse ega liiga lihtne õppijal omadada. Nii hoiab programm õppija kõige effektiivsemal teel, et saavutada õpitulemused. Programm kogub informatsiooni õppija vastuste kohta, kuid samal ajal kogub infot õppija enesehinnangu kohta. Ta jagab iga küsimuse vastuse tean, arvan, pakun, ei tea. Selline info haldus tagab selle, et õppijad ei ole mitte ainult teemast teadlikult vaid enesekindlad, et nende teadmine on õige. 

Mis mind kõnetas just selle artikli puhul ja kandideerimise puhul oli kiire uue informatsiooni omandamise võime. Üks osa kandideerimis protsessist on kasutada nende õppimis programmi, et omandada teadmisi, kuidas olla õpidisainer nende jaoks. Mul oli vaja läbida 5 kursust, millel kõigil on oma eesmärk. 

Siin on pilt minu õpi teekonnast ühel kursusel ja kuidas ma seda omandasin. Tumerohelisega onteemad milles tunnen ennast enesekindlalt. Selliselt informatsiooni omandamist toetab adabtiivne õpperada. Kollasega on joonisel kursuse osad, mis ei ole mul veel selged. Nooled näitavad kuidas ma liikusid neid omandades. 

Samuti, enne kursuse alustamist pidin ma hindama enda teadmisi selles valdkonnas. Järgmisel pildil on näha nende hinnang. 

Mina hindasin ennast kompetentseks teema valdajaks. Pärast kursuse läbimist hindasid nemad mind asjatundlikuks teema valdajaks. 

Programm toob välja ka sinu teadmiste enesehinnangu. Ja näitab selle läbi, kui teadlik sa oma vastustes oled.

 

Tehes läbi Area9 kuruseid, mis toetuvad kohanduvale õpi analüütikale ja lugedes Mavroudi, Giannakos ja  Krogstie (2018) artikli kokkuvõte näen kohe kindlasti potentsiaali personaliseeritud õppele. Artikli tulemused näitasid, et on raske leida kindlaid tõendeid, et õppimise adaptiivsed hüpermeedia süsteemid tegelikuses mõjutavad õpitulemusi. Kuid õpianalüüsi läbimurre personaliseeritud õpikogemusele võib aidata teadlastel seda raskust ületada. Artikel mainib ka, et õppimisanalüütika dünaamiline visualiseerimine võib avaldada täiendavat mõju, kuna reaalajas toimuv tugi võib suurendada õppimiskogemust pidevalt.

Tuues siia juurde veel Eesti haridussüsteemi, siis näen kindlasti puudusi, kuidas personaliseeritud õpet klassiruumis korraldada. Toetun siin Aili ajaveebi postitusele. Me lugesime erinevaid artikleid, kuid teema on meil ühine. Aili murekohad, millega samastun olid: 

1. Teadmiste puudumine koolis.
2. Ettevalmistus töökoormus õpetajatele. See on suur tavaõppe puhul, siis kuidas saaks seda teha kehtestades personaliseeritud õpe põhimõtet läbi adabtiivse õppimise.
3. IT- tehnoloogiliste vahendite puudumine või vähesus koolis ja ka õpilastel kodus.
4. Tagasisidestamine/ teadmiste haldus, et näha arengut. 

Hetkel tundub personaliseeritud õpe kohati privilegeeritud. Veebi keskkonnas on seda võimalik teha, kuid kuidas tuua seda suurema õppijaskonnani?

Allikas:

Mavroudi, A., Giannakos, M., & Krogstie, J. (2018) Supporting adaptive learning pathways through the use of learning analytics: developments, challenges and future opportunities, Interactive Learning Environments, 26:2, 206-220, DOI: 10.1080/10494820.2017.1292531

Valikteema: e-portfooliod

Esimeseks valikteemaks otsustasin võtta Jill D. Jenson ja Paul Treuer artikli Defining the E-Portfolio: What It Is and Why It Matters. See on esimene artikel, mis mind on tõeliselt kõnetanud ja tekitanud väga vastandlike tundeid kõrgharidus süsteemile praeguses olukorras. Esiteks, olen täielikult nõus, et e-portfolio, kui neid kasutada eesmärgi päraselt, toetavad elukestvat õpet ja õpetavad inimesi ,,õppima”. 

Artikli eesmärk on tutvustada, mis on e-porfooliod ja miks nad on kriitilise tähtsusega kõrghariduses. 

Tänapäeva liikuvas globaliseeruvas maailmas on inimesed tihtipeale rändlevad  ja uue informatsiooni otsingul. Meie maailma on koostöine ja meil peab olema oskus, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist. Jenson ja Treuer (2014) arvavad, et e-portfooliol omab vajaliku struktuur selle toetamiseks, kui õppijad oskavad seda eesmärgipäraselt kasutada. Lõpetajatel on suuremad eeldused elukestvaksõppeks, kui haridustöötajad õpetavad neid reguleerima oma õpikäitumist, dokumenteerima, kriitiliselt reflekteerima ja integreerima oma õppimist ning tegema koostööd.

Paul Treuer (1996) tutvustas algse e-portfoolio neli põhilist tunnust.

1. Kasutaja on e-portfoolio omanik ja haldur (näiteks õpilane).
2. E-portfooliot tuleb kasutada vastutustundlikult, jagades valikuliselt ja läbimõeldult digiteavet.
3. E-portfoolio eesmärk on edendada kriitilise reflektioonis oskust.
4. E-portfooliot tuleb kasutada elukestvaõppe edendamiseks.

Algne e-portfoolio konsept pidi olema tööriist, mis abistab õpilaste sügavamat õppimist avatud keskkonnas. Treuer mõistis kiiresti, et pelgalt tööriista tutvustamise ja selle väljatöötamise aluseks olevate põhimõtete määratlemine ei ole piisav. Tudengid ei suutnud jõuda sügavama õppetasemele.

Artikli uuringu tulemusel tuvastati viis põhilist õppimisoskust, mis nõuavad üha suuremat mõtlemist ja iseseisvust, et kasutada e-portfooliot kui õppevahendit, milleks see on mõeldud (Jenson ja Treuer, 2014).

1. Kõige madalamal oskuste tasemel koguvad õpilased asjakohaseid dokumente, mis dokumenteerivad nende õppimist.
2. Veidi kõrgemal tasemel toimub õppe teadvustamine ja sellise käitumise harjutamine, mis viib õppimiseni. 
3. Selle järgneval tasemele reflekteerin õpilane kriitiliselt Järgmisel kõrgemal tasemel, kontekstualiseerides oma õppimise tähendust ja tähtsust kehtestatud eesmärkide ja väärtussüsteemide seisukohalt.
4. Veelgi kõrgemal tasandil integreerib õpilane oma õppimist, sünteesides oma kogemust ja kandes seda üle uutesse olukordadesse. 
5. Lõplikul tasemel teevad õpilased koostööd, tuginedes oma olemasolevatele teadmistele, rakendades neid koos teistega.

Kõige tähtsam märkamine, mida Jenson ja Treuer (2014) tõid välja on, et neid oskusi tuleb õpetada ja õppida kogu bakalaureuseõppe õppekava jooksul. Kuid see nõuab aega, vaeva ja kulutusi kõigilt osapooltelt. 

Olen sellega väga nõus, sest sellised oskused on keerulised omandada ilma juhisteta. Samuti, tuleks alustada selliste oskuste baasi loomisega kindlasti varem, kui alles kõrghariduse esimesel aastal. Inimestel on palju lihtsam omandada oskusi, mida luuakse eelteadmiste peale. Raskem on õpetada omadusi, mis lähevad vastuollu eelnevalt õpitavaga ja tuleb aju ümber treenida. 

E-portfoolio definitisoon Jenson ja Treuer (2014) silmis oleks: 

The e-portfolio is a tool for documenting and managing one’s own learn- ing over a lifetime in ways that foster deep and continuous learning.

E-portfoolio on vahend oma õppimise dokumenteerimiseks ja haldamiseks kogu elu jooksul viisil, mis soodustab sügavat ja pidevat õppimist.

Nad mõistsid, et haridustöötajad peavad ümber hindama praegused teadmiste juhtimise tavad. Tudengid peavad ise võtma vastutuse oma õppimise eest, jälgides ja dokumenteerides enda teadmisi. Selle läbi oleks võimalik saavutada sügavamat õppimist ja lükata eemale pinnapealne teadmiste omandamine. 

Aga, kuidas siis ikkagi seda tudengitele võimaldada ja kuidas suunata õpilasi ise vastutust võtma? 

Artikli autorid defineerisid selleks 5 õpitegevust, mis toetavad tunengi arengut, et seda saavutada: kogumine, enesejuhtimine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö. Kõigi viie õpitegevuse omandamine annab tudengile võimaluse siseneda ükskõik, millisesse õpisituatsiooni. Õpitegevuste oskuste omandamine võib olla erinevatel tasemetel, erinevates õpisituatsioonides, kuid neid on parim viis omandada tsükliliselt, mitte lineaarselt (Jenson ja Treuer, 2014).

Jenson ja Treuer (2014) usuvad, et e-portfellide terviklik rakendamine peab saama kõrghariduse prioriteediks. Nende eesmärk peaks olema kõigile üliõpilastele teatavaks tehtud, iseseisva õppimise ootused peaksid olema ühemõttelised ja toetus õppeeesmärkide saavutamisele peaks olema pidev kogu ülikooliaja vältel. Kuid tõeline mõõte puu, e-portfooliote õnnestumisest, saab võimalikuks alles pärast ülikooli lõpetamist. Mil, lõpetajad kasutavad sellist õppimisstiili ka hilisemas elus. 

Tunnen selle teema olulisust ja olen kogenud erinevate õpitegevuste mõju oma õppimises. Minule tutvustati 5 õpitegevusest 4 juba keskkoolis (kogumine, refleksioon, seoste loomine ja koostöö). Kuid, samas ei sooritanud me seda täiesmahus e-portfoolio stiilis. Võin kindlalt öelda, et need oskused on abistanud mul enda õppimist suunata, ülikooli tasemel, paremini. Nende osaoskustega tehti suurt tööd ja alles ülikoolis õppides mõistsin nende kasu. Enesejuhtimise oskus on tuntavalt, minu nõrgem külg, sest tihti on see mõjutatud välisest motivatsioonist. Seda artiklit lugedes on, aga väga hea hinnata ka enda võimekust eri staadiumites.  Seega, kui mõni osaoskus on nõrgem, siis tegelikult oled sa ikkagi paremas olukorras, kui keegi kellel puuduvad need oskused täielikult. 

Neljas ülesanne: Õppikeskkonnad ja võrgustatudõpe

Meie neljandaks ülesandeks oli kirjutada blogipostitus õppikeskkonnadade ja võrgustatudõpe artikli kohta. Mina valisin artikli Networked Learning: Inviting Redefinition.

2020.aasta alguses tõid erinevad haridus instituudid enda maailma uue töötamis viisi. Nad näitasid, et on võimelised muutuma oma tööstiili. Selle muutuse tõi töösse Covid-19 pandeemia. Ühtne strateegia oli jätkata põhiliste hariduselementitega,  kasutades digitaalseid kommunikatsiooni vahendeid. Kõrgkoolide juhid alustasid selle nimetamist pöördepunktiks veebipõhises õppes (NLEC, 2021).

Kuid Hodges et al. 2020 soovitas kriitiliselt mõelda keele kasutuse peale. Uuringud, mis näitavad , et tulemused on samad kontaktõppe juures või veebi põhise õppe juures ei tohi vaigistada õppurite muret hariduse kvaliteedi suhtes. Seega tuleb kindlasti eristada professionaalselt disainitud veebipõhiseid programme kiiretest improviseeritud veebipõhistest õppevormidest.  

Selline definitsiooni mure tõi mulle koheselt meelde selle, kuidas läbisin aastal 2020 Noored Kooli programmis kursuseid. Kuna pandeemia algas ootamatult, muutuks ka meie õppimine. Tundsin ennast lõksus, sest situatsioonis tulenevalt oli täiesti arusaadav viia üle kogu õppetöö veebi, kuid koheselt andis tunda kvaliteedi osa. Kursused oli ikkagi ülesehitatud kontaktõpes läbimiseks ja arvuti ekraani tuimalt jälgides muutus selline õppimisvorm kohutavalt keeruliseks. Grupi ülesanded, millel oli kontakt õppes elu sees kaotasid aja jooksul sära. Tundsin kohe kindlasti, et suur muutus oleks kvaliteedis, kui program oleks kohe  algselt loodud veebikeskkonda ja mõeldid seal läbimiseks. 

Samas, ei saa ka kiiret ümberkorraldust maha teha, sest see oli arenev protsess, mis suunas õppija rollis olevat inimest ise aktiivne olema. Selleks võttis kursus kasutusele väga toredaid lahendusi. 

• Kaamera kohust ( ei lasknud tegeleda kõrvaliste asjadega).
• Kindle ajakava, millest hoiti kinni. 
• Ülesanded loengus, mis panid sind ruumis liikuma.
• Uute veebi keskkondade kasutusele võtmine, mis hoidis õppijat keskendumas. 
• Kiirelt muutuvad ülesanded (individuaalne, grupp, paberil, arvutis, jagamine kursusel).
• Alati arenev lahendus.

Nüüdselt uuesti avanevad ülikoolid on võtnud kasutusele hübriidõppe versiooni, kus osa õppest toimub veebivahendusel ja osa kontakt versioonis. Seda on jagatud väga jäigalt, et veebipõhiselt antakse edasi teooria ja kontakt formaadis omandadakse praktilised oskused (NLEC, 2021).

Tänapäeva maailm on muutunud nii palju, et tegelikkuses ei ole enam kusagil ainult kontaktõppe versioonis õpet või veebipõhist. Pigem on need väga põimunud suhted õpilase, õpetaja, ideede, ülesannete ja koha suhtes (Carvalho and Yeoman, 2018).  Seda uurib teadusharu võrgustatud õpe, mille teadlased on välja töötanud õpivõrgustike analüüsiks ja meetodidte arendamiseks (NLEC, 2021).

Aga, mis muudab võrgustatud õppe nii eriliseks? Eriti tähtis on, et ta põhineks 3 näitusel.

1. Inimestevahelised suhted
2. Tehnoloogia ( digitaalsed kommunikatsioonivahendid)
3. Koostööl põhinev osalemine väärtustatud tegevustes (ühine uurimine, teadlikud tegevused)

Kursuse arendamisel ei saa fookusest üksi neist kaduda (NLEC, 2021). 

Võttes nüüd toetus punktiks meie kursuse Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe on toetatud just need kolm aspekti kursuse disainis. Kuigi meie õppevorm on kontakt versioonis on tegelikult õppimine ülesehitud just võrgutatud õppe formaati . Meie ajaveeb on just see keskkond, kus on loodud ühine uurimine, koostöö ja suhted. Me saame õppida nii üksteise tööst, kui saada inspiratsiooni. On võimalik rünnata problee üksi, kui ka koos tiimiga. Tutvustades meile uusi tehnoloogilisi keskkondi ja vahendeid, kuidas paremini hallata ja suunata oma isikliku õpiteekonda. 

Selle artikli eesmärk oli panna inimesi mõtliskema varasema võrgustatud õppe definitsioon peale. Me peame mõtlema laiemalt võrgustatud õppe olemusele  et pöörata rohkem tähelepanu kollektiivsele loomingule ja projektidele. Mille raame osalejad uurivad, kui ka tegutsevad.  

Allikad:

Networked Learning Editorial Collective. (2021). Networked Learning: Inviting Redefinition. Postdigital Science and Education, 3(2), 312–325. https://doi.org/10.1007/s42438-020-00167-8

Hodges, C., Moore, S., Lockee, B., Trust, T., & Bond, A. (2020). The difference between emergency remote teaching and online learning. Educause Review, 27 March. https://er.educause.edu/articles/2020/3/the- difference-between-emergency-remote-teaching-and-online-learning. Accessed 25 June 2020.

Carvalho, L., & Yeoman, P. (2018). Framing learning entanglement in innovative learning spaces: connecting theory, design and practice. British Educational Research Journal, 44(6), 1120–1137. https://doi.org/10.1002/berj.3483.

Personaalsed ja avatud õpikeskkonnad

Kolmandaks ülesandeks kursusel õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe valisin teadus artikli “Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems”.

Tegemist on aktikliga, mis võrdleb õpihaldussüsteeme ja avatud/peronaalseid õpikeskkondi. Nende eesmärk on välja tuua tugevusi ja nõrkusi, mis toetavad elukestvat õpet. 

Minu töö on kokkuvõte ja arutlus teemadest, mis ilmnesid artiklis. 

Viimaste aastate jooksul on olnud fookus olemas olevate tehnoloogiliste õpihaldussüsteemide täiustamine mitte alternatiivide leidmine. 

Samaaegselt on ka uuenduslikud õppimisviisid tõusnud, näiteks kaaslastelet õppimine, ajaveebid jne. Need on võetud laialdaselt kasutusse just lähiajal, kuid eelnevalt olid need õppimis viisid tõrjutud haridusasutustest. Selle vaatamata on olemas tõendust, et sellised personalised õppimise viisid toetavad palju rohkem elukestavt õpet ja on ligilahendasemad õppimise ideaalile. Selline lause tuleb välja Wilson, et.al artiklist. See üllatas, mind väga. Kui tegemist on ligilähedase ideaaliga, siis miks tekitab see kõmu haridusasutustes, kus inimesed peaksid saama õppida viisil, mis toetab neid kõige enam. 

Õpihaldussüsteemide üldine disain jälgib kindlaid reegleid. On olemas tööriistad ja andmed, mida kursusel käivad osalejad näevad. Kuid tööriistad on palju paremad õpetaja rollis olevale isikule võrreldes õppija rollis oleva isikuga. See ülesehitus on minu jaoks väga tagurpidine. Mõistsin seda juba väga ammu, et kõige paremini õpib inimene, just läbi isikliku kogemuse. Kui süsteemis, kus õppija rollis oleval isikul, ei ole võimalik oma kogemust muuta ei ole suurt kasu. Õppijal jääb puudu oma ebaõnnestumiste kaudu õppimisest ja oma sisu juhtumisest. Ta on passiivses rollis ja jääb õppimis protsessist kõrvale. 

Õpihaldussüsteemide arendamise käigus on arenenud ka RSS süsteem. RSS on süsteem, mis loob kokkuvõtte erinevate lehekülgede teemade ja pealkirjade kohta, et jälgijatel oleks lihstme järje pidada. Kuid RSS süsteemid ei ole otseselt integreeritud õpihaldussüsteemidesse, mis on oma olemuselt suletud ja ainult kinnisele publikule. 

Õpihaldussüsteemide mure kohad:

• Kinnine süsteem, millele on ligipääs vaid registeerunud inimestele.
• Ligipääsu kadumine pärast kursuse läbimist. 
• Raske väliste organisatsioonidega koostöö tegemine. 
• Kui materjalide jagamine on lubatud toimub see kindlal platvormil, mis ikkagi kitsendab publikut. 

Õpihaldussüsteemide alternatiiv oleks personaalne õpikeskkond. Õpihaldussüsteemid ei tohiks integreerida erinevaid tööriistu enda süsteemi, vaid koordineerima oma kasutajaid teiste teenuse pakkujate vahel, et luua neile personaalne õpikogemus. Personaalne õpikeskkond teeb just seda. Selline õppimis viis on paremini kooskõlas õpitulemustele toetuvale lähenemisele ja viitab vajadusele jagada kogemusi keskkondadest.

Iga kasutaja peaks saama teenust kasutades seal õppida, kuid samas ka oma töid avaldada. Samuti peaks õppija saama oma materjale organiseerida, kontekste hallata ja vajadusel endale sobilike tööriistu kasutusel võtta. 

Personaalne õpikeskkond suunab õpilasi oma materjale jagama ja teistega koostööd tegema. Samuti, muudab see õppimise globaalseks, sest avaneb võimalus teha koostööd erinevate organisatsioonidega üle maailma. Õppija saab ühendada oma personaalse õpikeskkond erinevate süsteemidega ja selle läbi saada teadmisi igalt poolt, kus tal on ligipääas.  

Sellise õppimisviisile saab anda veel rohkem kasu läbi filtreemimis süsteemide. Selle läbi saavad õpetajad otsida just märksõnade või teemade abi enda jaoks vajaliku informatsiooni, et ei tekiks info üleküllust. 

Personaalne õpikeskkond ei ole üks kindel tarkvara vaid hoopis süsteemide kogum, mida õppija kasutab oma vajaduse järgi. See saavutatakse oma seadmete, rakenduste ja teenuste põhjalt, mis kokku loob digitaalse ja personaalse õpikeskkonna. 

Hetkel on õpihaldussüsteemid domineerival kohal haridussüsteemis, kuid elukestva õppe koha pealt on personaalsed õpisüsteemid tõusu joones. 

Praktilise ülesande lahendasin kasutades diagrams.net lehekülge, et luua oma personalne õpikeskond.

Wilson, S., Liber, O., Johnson, M., Beauvoir, P., Sharples, P., & Milligan, C. (2007). Personal Learning Environments: Challenging the dominant design of educational systems. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 3(2), 27–38. https://doi.org/10.20368/1971-8829/247

Õpihaldusüsteemid: praktiline ülesanne

Seekordse kodutöö lahendasin kahe õpikeskkonna võrdlusena, läbi mitte nii osava katsetamise. Mulle valmistas suurt rõõmu kasutada mõlemat keskkonda just luues endale vajalikke materjali.

Esiteks ülevaade Moodle keskkonna kasutusest.
Esmakordne kasutus moodlis on väga segane. Mul võttis korralikult aega, et üldse jõuda selleni, kus midagi asub ja et luua oma enda topic.

Proovisin oma olemasolevad materjalid teha nähtavaks moodli kasutajale. Selleks valisin resources ja sealt edasi URL. Selle kaudu sain lisada oma loodud google slides lingi õpilastele tutvumiseks. Kõik oli selle hetkeni väga selge.

Selge oli ka vestlus keskkonna loomine. Mulle väga meeldib see, et kui avad vestluse lööb ta selleks uue akna lahti. Selle kaudu saab korraga teha mitut asja. Väga asjalik moodle rakendus. 

Uurisin ka küsitlus osa moodlest. Selle juures tekkis mul veidi segadust. Sooviksin luua oma teemaga kohanduva küsitluse, kuid valiku võimalused olid ette antud. Võibolla ei suutnud ma õigest kohast küsitlus programmi seadistada. Tundsin, et see oli väga nõrk Moodle juures, kui tegemist on üleüldiselt väga sisuka programmiga. See oleks väga kasulik, kuid prageu jääb funktsioon nõrgaks. 

Viimaks jõudsin ma testi koostamise juurde. Pean tõdema, et see on üks kõige ebamugavaim lahendusi. Seda on keeruline ja väga segane üles seada. Lisasin erinavaid hindamis juhendeid, kui õpilane jääb punkti vahemiku. Küsimuste loomine on keeruline. Seadsin 2 küsimusega testi ülesse umbes 30 min. Mis õpetaja töö juures on väga mahukas töö. Kuid, siis üllatas,mind testi täitmise eelversioon.  Õpilane saab väga täpse tagasiside. Seega see töö testi ülesseadmisel on väga kasulik hiljem testi hindamisel. Saan kohe seadistada tagasiside nii, et Moodle loob mulle kujundliku hindamise versiooni pluss protsentuaalse tulemuse. Selle üle oli nii õnnelik ja tundsin, et moodlega pusimine oli oma aega väärt.  

Tesiseks ülevaade Qridi keskkonna kasutusest.

Töötades koolis täiskoormusega pean väga arvestama, millele oma aega kasutada. Selleks soovisin praktilise ülesande juures proovida ka Qridi programmi. Qridi on tarkvara teenus haridus organisatsioonidele, kes praktiseerivad õppija keskset lähenemist. Qridi programm on meie koolis uus ja alles kasutusse võetud. Algselt oleme me suunatud kasutama Qridi programmi iseseisva õppimise päevadel (IÕP). See tähendab, et õpilastel on ükskord nädalas IÕP päev, kus nad saavad harjutada ensejuhtimist ja iseseisvalt probleemide lahendamist. Et nende õppimist neile paremini organiseerida võttis kool kasutusele Qridi programmi. 
Seal on võimalik õpilastele kursused luu ja neil oma õppimist ise juhtida. Minu eesmärgiks oli luua järgmise perioodi mudel plaan 7.klassi bioloogia tunniks. Selleks kasutasin Scribehow programmi, et oma teekonda teile samm sammult salvestada. Selle läbi saan tuua välja tugevused ja nõrkused Qridi kasutamise juures. 

Kõigepealt lõin uue klassi ja määrasin selle ajaraami.  

Kursuse loomine

Ajakava määramine

Koostasin järgmise perioodi materjali kogumiku, nädalate kaupa. Kus õpilased saavad näha, mis neid sel perioodil ees ootab. 

Kogumiku loomine

Perioodi kogumike juures saavad nad hinnata ka oma tööd, kui keegi on puudunud. Nad saavad materjalidele ligi igal pool. Sel juhul saavad nad märkida, kas sooritasid antud töö või mitte.

Töö hindamine

Neil tekib kaustade kogumik. Ühte kausta saab lisada eraldi näiteks õpematerjalid. 

Selle abil saab õpetaja väga kiirelt ülevaate, kellel on osa läbitud teema ja kelle ei ole. 

Materjali kogumik

Kuid see on alles esimene tase, et hinnata õpilaste ennasjuhtivust ja iseseisvat õppimist. 

Päeviku funktisoon

Koostasin õpilastele päeviku, kus nad saavad kirjutada, mis neile sel tunnil meelde jäi või mida me õppisime. Seda kasutan iga tunni lõpus, et saad tagasisidet nende arengu kohta. Samuti, saab selle läbi hinnata nende kaasatust tunnis. Kui õpilased kirjutavad tunni teemaga seonduvat on nad õigel teel. Päevik on ka hea koht refleksioonis. Et hinnata, kas midagi jäi ebaselgeks või oli hoopis liiga lihtne. 

Päeviku funktsioon

Päeviku enesehinnagu osa.

Õpialstele saab lisada ka klassi eesmägistamis osa. Õpilased saavad jälgida, kas nad on õpetaja poolt seatud eesmärgid saavutanud. Samuti, saavad õpilased iseendale eesmärgid seada ja jälgida nende õnnestumist. Õpetaja jaoks on see funktsioon väga hea, et märgata õpilasi, kes on jäänud kuhugile toppama ja ei liigu eesmägi mäest ülesse.

Eesmärgistamine

Esimesed eesmärgid

Viimaseks seadsin ülesse tunnikontrolli. 

Tunnikontrolli funktsioon

Keskkondade võrdlus. 

Esiteks Qridi keskkond on mulle tuttavam, kuid tunnen, et kohati on õppekeskkond piiritletud ja liiga lihtsustatud. Kursuse juhendajal ei ole nii plaju võimalusi muuta. Samas moodle keskkond on ülimalt keeruline. Mulle meeldis palju rohkem luua testi Qridi keskkonnas, aga Moodle testi on pikas plaanis paremate hindamis tulemustega. Kuna mul on kohustus Qridi keskkonda kasutada, tuleb leida mingi kuldne tee, kuidas seda enda jaoks asjalikumaks muuta. Samuti leidsin juba katsetuse kaudu, et kui luua kogu kursus ühe kasuta alla. Saan näha kohe kõikide õpilaste läbitud materjale. Nagu me teeme hetkel koolis ühe päeva kaupa. 

Qridi tehtud tööde tabel

Uus keskkond, pole tähtis milline, on algajale kasutajale üldjuhul ebamugav. Moodle keskkonnas on selleks üldine ülesseadmine. Qridid keskonnas tunnen, et liigne piiratus. Mõlemad muudavad keskkonnad kasutamise raskendatudks ja soov üleüldise kesktee pool on suur. 

Tunnen, et moodle kasutamine on keeruline, kuid väärt õppimisaega, mis selleks kulub. Kui tekiks võimalus seda koolis kasutada teeksin seda kindlasti.

Qridi on meil juba kasutuses, aga nüüd peaks tooma funktsioonid, mida Qridi pakub suurema õpetajaskonnani. 

Analüüs Andrew Molnar (1997) Computers in Education: A Brief History

Minu taust on olnud kauge haridustehnoloogiast ja selle ajaloost. Valisin esimeseks lugemiseks Molnar (1997) artikli, et viia ennast paremini kurssi, kuidas on kõik on algsue saanud? 

Olen jõudnud oma õppimisega järjekordselt  sellesse punkti, kus ma tundsin ennast keskkoolis. Tunne ennast jälle üle pika aja sellises olukorras, kus teadmiste osas on minu jaoks kõik uus.

Olin teadlik, et see kõik sai alguse matemaatikast. Kuidas, lihtsustada sealseid probleeme ja kiirendada inimese tehtud tööd.  

Ise olen ma kasvanud ülesse täpselt kaheajal vahel. Olin alles laps, kui kõigile veel arvutid kodus ei olnud. Samas, ei mäleta ma hetke, et arvuti olemasolu oleks olnud kardinaalne muutus minu elus. Tunnen, et olen arenenud tänapäeva kõigile kättesaadava infromaatikaga sama aegselt. 

Minu jaoks oli väga loogiline osa Molnari (1997). artiklis, kui mainit kuidas tehnoloogia võimaldab paremini mõista komplekseid süsteeme meie ümber, visualiseerides neid. Bioloogia taust ja keeruliste süsteemide visualiseerimine on mind väga abistanud. 

Simon (1971) uuris, et teaduse ja informatsiooni tähendus on muutunud. Sõna teadma on muutnud. Eelnevalt tähendas see, et informatsioon on talletunud kellegi mälus. Nüüd, aga tähendab see juurdepääsu informatsioonile ja teadmist, kuidas seda kasutada. 

Mind üllatas, et 1971 aastal nähti seda, kui muutust. Töötades tänapäeval üldhariduskoolis on näha väga selgelt, et õpilased ei ole veel siiani viidud selleni täielikult. Keskendutakse palju informatsioonil pähe õppimisele, kuigi fookus võiks liikuda selle haldamisele. Olen nõus, et mingisugused teadmised on vaja neil talletada, et nad suudaksid hakkama saada informatsiooni eristamisega.

Paneb mõtlema, kus selline lünk tekib. Miks on muutus, mis teaduliks mõttes sai ümber pööratud juba 50 aastat tagasi, ikkagi toppama jäänud.  

Mind hakkasid huvitama kaks teemat. Üks nendest on välja toodud ka Diana analüüsis. Dianale pakkus huvi muutus hariduses, kus liiguti ,, õppimise” teoorialt “kognitiivsetele” teooriatele. 

Kognitiivseteaduse lähenemine on tähtis, sest see märkab inimese õppimise tugevusi ja nõrkusi. Samuti, toob see välja inimtaju ja mälu toimetuleku informatsiooniga. Kognitiivteadus keskendub, informatsiooni organiseerimisele, mis on vastav inimvõimetele ja selle rõhuasetus on muutunud õpimiselt mõtlemisele (Molnar, 1997).  Tunnen, et see on meie tänapäeva maailmas väga oluline. Lugedes sealt edasi leidsin, et sarnast ideed üritatakse aina rohkem hariduses tõstada. Sealt on ideed edasi viidud kompetentsuse pool peale, mille juures ei tohiks ainult õpetada teadmisi, vaid kuidas neid aktiivselt rakendada (Vare et al., 2019).

Teine idee, mida sooviksin veel uurida on Buckminster Fulleri makroskoop teadus konseptisoon. (Molnar, 1997) Bioloogia hariduse poole pealt on see väga loogiline, sest kõik süsteemid on omavahel seotud. Siin tuleb just eriti mängu ökoloogia. Kuidas üksikud faktorid saavad mõjutada kogu keskkonna ökosüsteemi. Mind hakkas väga huvitava selle kasutus hariduses ja kuidas seda asjalikumalt rakendada. 

Hetkel ei jäänud midagi ebaselgeks. Haridustehnoloogia mõju haridusele on tõeliselt huvitav ja ootan rõõmuga, mida veel teada saame. 

Kasutatud allikad:

Simon, Herbert A, “Designing Organizations for an Information -Rich World,” in Martin Greenberger (Ed.) Computers, Communications, and The Public Interest, Baltimore, MD: Johns Hopkins Press, (1971).

Vare, P., Arro, G., De Hamer, A., Del Gobbo, G., De Vries, G., Farioli, F., Kadji-Beltran, C., Kangur, M., Mayer, M., Millican, R., Nijdam, C., Réti, M., & Zachariou, A. (2019). Devising a competence-based training program for educators of sustainable development: Lessons learned. Sustainability, 11(7), 1890. https://doi.org/10.3390/su11071890

Õpileping

Minu esimeseks ülesandeks kursusel Õpikeskkonnad ja võrgustatud õpe oli koostada õpileping. Ülesanne asub siin.

Teema
Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?

Õpikeskkonnad ja võrgustatud õppe kursusel soovin eelkõige õppida tundma võimalikult palju erinevaid keskkondi.
Tulenevalt oma praegusest tööst ja nende vajadusest sooviksin ennast kurssi viia Qridi keskkonnaga. Soovin saada parema kogemuse läbi selle kursuse, kuidas oma kolleege abistada, et programm oleks kõigile selge. Hetkel kasutame vaid üht osa keskkonnast. Hiljem on plaan laiendada keskkonda õpilastele, et oma tööd eesmärgistada.
Minu töökohas on kasutusel ka iseseisva õppimise päev, mis võimaldab õpilastel harjutada ja tõhustada oma autonoomsust. Sooviksin just läbi enda uute teadmiste leida nendele uusi keskkondi, mis võimaldaks neil oma potensiialini jõuda.
Veel huvitab mind keskkondade omavaheline autoriseerimine. Praegu tunnen, et teen palju manuaalset tööd muutes ühes keskkonnas materjale ja siis dubleerides neid mõnda teise. See on ajaliselt mahukas ja toodab inim tööst tulenevaid viga. Üks valdkond, mis minu elu lihtsustaks oleks erinevate keskkondade seondamine arhiivi eesmärgil. 

Täiendus õpilepingus:

Kogedes võrgustatud õpet kursusel omal nahal näen, et selle olulisus minu algses lepingus on puudu.
Võrgustatust õppe puhul märkasin oma enda aktiivsuse poolt. Idee sellest oli mulle uus ja ma ei teinud seda piisavalt. Sooviksin ka leida lahenduse, kuidas tuua tavakooli süsteemi võrgustatust. Minu hetke töökohas on avatud õppe mõtteviis. See käsitleb nii õpilasi, kui koolitöötajaid.

Võrgustatust on töötajate vahelises töös paremini organiseeritud, sest kõik õppematerjalid on jagatud töötajate vahel. Samas puudub, aga üksteiselt õppimise ametlik koht. Algseid õppematerjale kohandatakse, kuid õpetajad ei anna oma nippe, mis väga hästi töötavad sõnaliselt või näidete läbi edasi.

Õpilaste puhul ei kasutada võrgustatust. Tunnen, et paljudest momentides õpiksid nad üksteiselt paremini, kui õpetajalt ja seda peaks lisama nende töösse.

Eesmärgid
Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

• Proovida ja õppida tundma erinevaid õpikeskkondi. 
• Saavutada teadlikkus ja kasutusoskus Qridi keskkonnas. 
• Leida asjalikke lahendusi, kuidas  õpilase autonoomsust toetada koduses keskkonnas. 
• Automatiseerida oma tööd.
• Võrgustatud õppe aktiivne kasutus tavakoolis.

Strateegiad
Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?

Eesmärkide saavutamise ühine strateegia on järjekindlus ja katsetamine. Uue informatsiooni talletamise põhieesmärk on see talletada oma pikaajalisse mällu. Seda saab teha läbi korduse ja uue informatsiooni ehitamise varasemale. Samuti, abistab aktiivne probleemide lahendamine tulenevalt keskkonnast, et selle paremini selgeks saaks.

Uute keskkondade proovimine ja tundmaõppimine:

1. Aktiivne osaleja loengutes. 
2. Analüüsin teiste õppimist, et tõhustada ja ehitada enda oma.
3. Kasutada õppejõu informatsiooni ja rakendada seda iseseisvalt meie töödes. 
4. Uurides keskkondi, mida kursusel tutvustatakse.

Teadlikus ja kasutus oskus Qridi keskkonnas.

1. Kaardistada kooli vajadust keskkonnas. Mis on meie kooli eesmärk suuremas pildis Qridi programmiga? Kuidas mina saan just täpselt õigel kohal oma teadmised mängu panna? 
2. Koostades piloot versiooni Qridi keskkonna erinevatest funktsioonidest, mida kool plaanib kasutada.
3. Testides keskkonda, et näha kas seal on puudujääke, mida Qridi meeskond saab meie jaoks uuendada. 
4. Tutvustades funktsioonide asjakohasust kooli juhtkonnale.
5. Selle eesmärgiga on seotud ka õpilase autonoomsus, sest me üritame just läbi Qridi programmi seda paremini nende tuua. 

Automatiseerida oma töö.

1. Informatsioon loengutest, arutelu õppejõuga/kursusekaaslastega.
2. Kaardistades, kas kellegil on veel koolis sellist probleemi, kus peab dubleerima tööd. See võib tuleneda ka meie kooli eripärast, mis on jagatud materjalid.
3. Uue lahenduse väljatöötamine, mis paigutataks informatsiooni automaatselt õigetesse asukohtadesse. 

Täiendus õpilepingus:

Võrgustatud õppe aktiivne kasutus tavakoolis.

1. Õpetajate seminarid koolialgul, kus õpitakse üksteise tööst.
2. Ühine planeerimine ja tunnivaatlused.
3. Õpilased vahetavad anonüümselt töid ja annavad arendavat tagasisidet.

Vahendid/ressursid
Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?

Kõige olulisem vahend, mille pean oma töösse sel aastal juurutama on ajaplaneerimine. Pean seadma endale eriti kindlad tööajad, et kasutada oma aega asjalikult nii töö, kui ülikooli vahel. 

Tegemist on kursusega, mis väga toetab üksteiselt õppimis.  Arvan, et üks vahendeid oma eesmärkidele jõudmisel on teistelt õppimine. Kasutan selleks kursusekaaslaste ajaveebi. Meie rühmatöö on teine vahend, kus saab väga hästi õppida üksteiselt. Kellegi õnnestumine või takerdumine võib osutuda just selleks, mis inspireerib meid. Rühmatöös saame õppida läbi probleemi lahenduse. Teen märkmeid õppejõu informatsiooni kohta. Ligipääs selle tuleb just loengutes käies ja omavahel suheldes. 

Materjalide poole pealt tean, et saan kindlasti tuge opikeskkonnad.ee, kus on olemas meie ajaveebid, kui ka varasemate kursuste ajaveebid. Opikeskkonnad.ee saan leida teaduslikku kirjandust, mis annab meile võimaluse sügavamalt õppida huvipakkuvate teemade kohta.  Plaanin kasutada ka loengu salvestusi, kui mul midagi segaseks jäi ja tahan selle üle kontrollida. Ülikooli raamatukogu on hea vahend, kust leida lisa informatsiooni kindla teema kohta. 

Tehnoloogia vallas on põhivahendiks arvuti ja telefon. Kasutan kindlasti Google vabavara, et teha märkmeid ja salvestada informatsiooni. Youtube on abiks, et kodus leida vastuseid küsimustele. Qridi eesmärgi saavutamiseks pean võtma rohkem funktsioone programmis kasutusele. Samuti, loodan õppida uute keskkondade kohta, mis aitaks mind eesmärkideni. 

Hindamine
Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?

Hindamine on kõige keerulisem osa, sest eesmärk võib olla saavutatud väga erinevatel määradel. Kõige selgemini saan välja tuua Qridi eesmärgi. Selle eesmärgi olen saavutanud, kui ma suudan lihtsalt orienteeruda keskkonnas ja suudan vastada oma kolleegide küsimustele. Tean, et üks fookus programmis on, et õpilased eesmärgistaksid oma tööd. Seega, mina pean olema suuteline selle ülesse luua ennem, kui nemad seda tegema hakkavad. Seda saan hinnata isikliku kompetensi pealt. 

• Oskan eesmärgistamis funktsiooni ülesse seada. 
• Oskan seda õpilastele jagada.
• Suudan anda selgeid juhiseid õpilastele ja töökaaslastele keskkonna kohta. 

Lõpp versioonis tõestaks seda, kui kogu kooli õpilased ja õpetajad võetakse kasutusele Qridi programmi eesmärgistamise funktsioon. Qridi mõju nende autonoomsusele oleks hilisem samm, kuid selle mõõtmine muutub väga keeruliseks. 

Erinevate õpikeskkondade tundmaõppimine on laialdasem eesmärk ja selle hindamine ei saa olla nii kitsas. Selle eesmärgi puhul on tähtis hinnata keskkonnadade sobivust minu töösse ja kui kasutaja sõbralikud nad minu jaoks on. Selle informatsiooni saavutan ma läbi programmide kasutamise, mis annab mulle juba algteadmised keskkonnast. Seega, hindan seda nende funktsionaalsuse ja kasutaja sõbralikkuse läbi, mis näitab kas olen saavutanud eesmärgi või mitte. Lisan siia veel, et suudan hinnata funktsionaalsust ja kasutaja sõbralikust vähemalt 2-3 uue keskkonna kohta. 

Viimaseks, töö automatiseerimist saan hinnata ajas. Kui ma leian lahenduse, mis hoiab minu aega kokku olen saavutanud enda jaoks selle eesmärgi. Aja kokkuhoid ei tohi, aga tulla isiklikust kogemusest, mis võimaldab mul tööd kiiremini dubleerida. Ma arvan, et seda eesmärki on kõige raskem hinnata. Ma ei ole kindle, et saan sellised teadmised sellelt kursuselt.